Vanadel hiinlastel ja vaaraodeaegsetel egiptlastel oli 13 õnnenumber.
Viimastel kujutas elu vaimset tõusu kaksteist astet maises elus, kolmeteistkümnes aga juba teispoolsuses, igaveses elus.

Seetõttu sümboliseeris number 13 surma – aga mitte kaduva ja kõduneva mõttes, vaid hiilgava ja ihaldusväärse muundumisena. Egiptuse tsivilisatsiooni allakäigu järel hakati 13 seostama lihtsalt surmahirmuga.

Eelkristlikus rahvapärimuses oli reede armastuse ja rõõmu päev.
Vanade kreeklaste ja roomlaste kalendris oli see pühendatud jumalanna Veenusele, Põhjamaade mütoloogias aga Freyjale või Friggile, viljakuse-, armastuse- ja seksijumalannale. Ühe teooria kohaselt hakati 13. kuupäeva kartma sellepärast, kuna see esindavat naiselikkust. Mõne varakristliku preestri tekstis seisab, et naine allub oma menstruaaltsükliga Kuu mõjule. Kuu ja naise menstruaaltsükleid on aastas 13.

Piibliasjatundjate sõnul olevat mitmed inimkonna tähtsad sündmused aset leidnud reedesel päeval. Näiteks Jeesuse ristilöömine. Eeva olevat Aadamale mao antud õuna näidanud samuti reedel, pärast mida nad paradiisist välja aeti. Nii reedet kui ka 13. kuupäeva seostati mitmes Euroopa kultuuris pikka aega surmanuhtlusega. Inglismaal oli reede avalike hukkamiste päev, võllapuuni viis aga 13 trepiastet.

13. kuupäeva ja reede kartuse fenomeni algust saab siduda ka templirüütlitega – reedel, 13. oktoobril 1307. aastal mõistis Rooma paavst koos Prantsusmaa kuningaga templirüütlid surma. Nende viimast juhti, suurmeistrit  Jacques de Molayd piinati ning ta löödi risti.

Kuid lisaks reedele mängib tähtsat rolli number 13. Tänapäeval ei ole paljudes ehitistes 13. korrust, majadel numbrit 13,  osal lennukitel ei ole 13. rida või istet.

Paljud inimesed püüavad vältida selle numbri olemasolu oma elus. 13 kartust nimetatakse  triskaidekafoobiaks.

Paljud astroloogid on hoiatanud, et reedene päev iseenesest on selline, mil tavapärasest rohkem halbu asju juhtub. Kui see langeb aga 13. kuupäevale, siis pidavat kõik halb mitmekordistuma.

Väidetavalt sai 13 pelgus alguse juba siis, kui inimkond arvud kasutusele võttis ja arvutama õppis.

“Primitiivsel inimesel oli ainult kümme sõrme ja kaks jalga, mille abil sai arvutada. Need varajased inimesed oskasid seega 12 piires arvutada. Mis tuli pärast 12, oli nende jaoks mõistatus. Seega midagi müstilist ja kurjakuulutavat,” laususid asja uurinud.

Soomes ja Rootsis on kolmeteistkümnendad ja reeded kuulutatud üleriigilisteks ohutuspäevadeks, mil pööratakse erilist tähelepanu töö- ja liiklusturvalisusega seotule, kasutades targasti ära inimeste korraks suurenenud tähelepanu.

Väidetavalt hakkas 13. ja reede ebausk Saksamaal levima aga alles pärast II maailmasõda, 1950ndate paiku.

13. kuupäeva ja reede kartus on Eestimaal 20.sajandi nähtus, millest esimesed teated jõudsid rahvaluulearhiivi 1930. aastatel. Ebausupuhangut seostatakse kirjaoskuse plahvatusliku levikuga.

 

 

Kommenteeri