Ostis mees endale uue maja – suure, ilusa – ja ümber maja suur puuviljaaed. Aga kõrval oli vana maja, kus elas kade naaber, kes pidevalt püüdis mehe meeleolu rikkuda: küll loopis ta prügi värava ette, küll mõtles muid sigadusi välja. Ühel hommikul ärkas mees nagu ikka heas meeleolus ja läks verandale, aga seal oli ämber solgiga. Mees valas solgi välja, pesi ämbri läikivalt puhtaks, siis läks ta aeda ja korjas ämbri täis kõige ilusamaid ja maitsvamaid õunu ja viis need õunad naabrile. Naaber, kuuldes uksele koputust, mõtles õela rõõmuga, et nüüd ma alles keerasin talle käki! Ta avas ukse ja lootis, et nüüd läheb skandaaliks, aga mees hoopis andis talle ämbritäie õunu ja ütles: “Kes millega on rikas, see seda ka jagab!”