Ent oled sa mõelnud või tundnud, mis saab,
kui mind enam ei ole?
kui endasse tagasi tõmbun, kui sulle mind enam ei ole.
Võib-olla sul jäävana tundun
kui meri või põline laas
või taevas, mis peakohal kumbub
kui kastetilk auramas maas.
Ent minulgi vahel on valus, kui peitma pean pisaraid
ma tean ju, et sa kergelt ei talu, mu kurbuste tagamaid
kas aimad, kui habras on niit?
mis mind sinu või eluga seob
ja jäädavalt minema siit,
mõni tunnetu helk minu viib…

(Urmas Alender)

 

Kommenteeri