Hoia elust kinni hammastega.
Nuta, naera, kisenda kui peab.
Olen Sinu kõrval.
Kuid ei sega.
Kumbki teisest liiga vähe teab.
Igaüks on ihuüksi sõjas.
Kelle vastu? Enda.
Kelle poolt?
Üheaegselt kumbki oma majas
külaliste ootel klopib koort.
Arva, kas neid tuleb?
Pole tähtis, nagu pole tähtis vahukoor.
Rõdult näeme öösel samu tähti.
Ikka nähakse, kui oled noor.
Kui Sa kukud, minul pole valus.
Lihtsalt miski tühjemaks jääb seest.
Unes nutan, kuigi pole alust,
Sinu nagu iseenda eest…

(Doris Kareva)

 

 

Kommenteeri