Pärtlipäev – 24. august

Pärtlipäev on sügise algus, lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil rukkiema, külviema ehk rohuema päev.

Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka.

Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud.

Vana ütluse kohaselt keeras Pärtel kapsapäid. Saksamaal on kapsapeade pöörajaks Bartholomeus, meil sama nime eestindust kandev personifitseeritud Pärtel. Et kapsas oli eestlase toidulaual väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud tähelepanu sama palju kui viljale.

Lääne-Eestis ja saartel oli see vähemalt viimasel kolmel sajandil ka lambaniitmise päev ja viimane soku tapmise aeg. Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alguspäevi.

Vana pärimuse kohaselt külvatakse pärtlipäeval taevast seeni, nii et selle järel algavad seenekorjamispäevad, ka pähkleid võib juba korjata. Oli veel tavaks teha lammastele lehiseid.

19. sajandil ja 20. sajandi alguses peeti pidusid ja oli laadapäev, sest augustis oli võimalik juba mitmesugust aiakraami müüa.

Veel on sel päeval kosjas käidud.

Ida-Eestis oli pärtlipäevaga seotud kindel loodusnähtus – pärtliraju. Ilmaennustamine on olnud üldse oluline, sest selle päeva järgi sai ennustada kogu sügise ilmu. Pärtlipäevast algasid Eestis hallad.

Loodus: Pärtlipäevaks lahkusid pääsukesed.

Töökeelud: Kehtivad külvikeelud nagu teiste augustipühade puhul – külvata tuli enne ja pärast pärtlipäeva.

Rituaalsed toidud: Soku(~lamba)liha, mesi.

 

 

 

Kommenteeri