Kes kuulab Sinu muresid,
kui tõesti murtud oled?
Kes nutu naeruks muudab Sul,
kui maailm hall ja kole?
Kes siiski Sul annab kõik,
kui endalgi ei ole?
Kellega nii lõbus on,
ükskõik, mis käsil poleks?
Tal särgid niisked pisaraist,
kus vahel nuuksud Sa.
Ta mõtleb Sulle päeval-ööl,
Sind eal ei unusta.
Ta paitab hellalt Sinu pead,
kui tahad magada.
Kui ükskord läinud oled,
ta ikka Sinuga…