Kui detsembrirutu viimne tund on möödas, 
otsast jälle algab ring 
ja kui küünlahõõgel kuusk 
ootab aastat uut, 
siis kaotsiläinud päevi sõelub hing. 

Kõigil aastatel on sünnihetked öödes, 
et me usuks, näeks ja teaks – 
kell, mis kaksteist kord lööb, 
loodab nüüd ja igal ööl, 
et meist hirmu ei keegi tundma peaks. 

REFR.: Head uut aastat! Head uut aastat 
teile, kelle sõprusest mööda minna ei saa! 
Head uut aastat! Head uut aastat 
teile, keda aegade rännus kohtan ma! 

Et vaid igavesti kestaks elu ime, 
lõppu poleks poolel teel… 
Ja et aasta pärast taas, 
kui on näärilumed maas, 
saaks me öelda neid sõnu ikka veel: 

(Heldur Karmo)