Kuidas peaks neid kaaluma või võrdlema?
Ma ei taha ega oska koostada mingit pingerida.
Muidugi on paare, kes on tuttavad lasteaiast saadik ja elavad harmoonilises suhtes, aga mina ei ole niisugune tüüp.
Kui üks lähedus lõpeb, siis ei pea hiljem elama tingimata varemetel ja püüdma riismetest midagi üles ehitada hõõguva tuha peale.
Mu emotsionaalne mälu on valikuline.
Kui ma armun ning mul on sellel hetkel hea, siis olengi siiralt õnnelik.
Teise inimese armastamine on erakordne kingitus ja alati erinev.
Ei saa jagada esimest, teist, kolmandat kohta…
Kui tunne on tõsine, siis ongi esimene koht, siis ongi õige.
Ja kui see lõpeb, siis jumal tänatud, kui ellu tuleb keegi teine ja Sa ei jää üksi.
Pole kibestumist, pettumist, teise õnne kõõritamist…
Ma ei leia, et selles mõttes peaks olema minevikule igavesti truu.

(Kersti Kreismann)

 

Kommenteeri