Rahvusvahelise haardega psühholoog Jure Biechonski on kodu rajanud Valgamaale.
See ei takista tal nõustamast paljudes maailma paikades neid, kes oma elukvaliteeti parandada soovivad.
Biechonski on Poola päritolu, kuid kasvanud Iisraelis. Ta on töötanud väga paljudes riikides.
Kuna aga Eesti iseseisvus suhteliselt vähe aega tagasi, on siinsed inimesed tema arvates eriti teadmistejanused, mis siin töötamise ja elamise huvitavaks teeb.
Eestis on tema juures abi saamas käinud sadu inimesi.
«Tahan jääda Eestisse, sest siin on tohutu potentsiaal, eriti Valgal. Vaadake seda linna. See on ilus, kuid seda peetakse depressiivseks. Aga muutkem seda, sest see on meie võimuses,» ütles Biechonski.
Klientide tagasiside on tema kinnitusel olnud valdavalt positiivne, sest inimesed on reaalselt oma muredele lahenduse leidnud. «Aitan neil enda sisse vaadata,» selgitas Biechonski. «Nii saab inimene aru, kuidas ta probleemini jõudis ja kuidas paraneda.»
Vihased inimesed on õnnelikumad

Biechonski on töötanud välismaal teadusprojektidega, mis tegelesid vähihaigetega.
«Mõelge ühele asjale. Vihased inimesed pole kunagi depressioonis. Probleem on seega selles, et mõni inimene ei suuda oma viha välja näidata ning kogub seda endasse,» rääkis Biechonski haiguste tagamaast. «Oleme õppinud, et viha ei tohi välja näidata, kuid tegelikult pole see negatiivne. Tunded on normaalsed ning neid ei tohi blokeerida
Biechonski leiab, et ka iga emotsionaalne ja füüsiline haigus on normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale. «Et haigust ravida, tuleb tegeleda olukorraga, mis seda põhjustab,» rääkis ta.
Immuunsüsteemi mõjutavad mõtted.
Biechonski tõdeb, et paljud teised psühholoogiaharud seda lähenemist ei tunnista.
«Vaatan, millised on emotsionaalsed põhjused, ja alles siis saan anda inimesele vahendid, et teda aidata,» ütles ta, lisades, et ta ei ravi kedagi, vaid inimene ise peab leidma üles oma sisemised soovid.
«Tavaliselt viiakse inimene haiglasse ravile, antakse rohtusid ja saadetakse tagasi tema masendavasse elu- ja töökeskkonda. Depressioonis olijale võib anda tablette, aga tuleb tegeleda hoopis sellega, mis haigust põhjustab. Iga haritud aednik teab, et taim ei kasva, kui juured on lõplikult eemaldatud.»
Ainult sümptomite ravimine muudab olukorra Biechonski sõnul märksa hullemaks, sest haigused muutuvad tõsisemaks, neid tuleb juurde ning järjest rohkem inimesi sureb.
Mitmesugused suhteprobleemid on tema väitel samuti sümptomid.
«Sul ei ole probleem oma partneri, vaid iseendaga, sest oled oma vanemate vaheliste suhete looming. Alateadlikult valid enda kõrvale kellegi, kes on neile sarnane, või hoopis vastand. Kordub sarnane muster,» lausus Biechonski.
«On viga, et me ei räägi, mida tunneme. Hoopis süüdistame teist inimest,» tõi ta näite tüüpilisest suhete sasipuntrast. «Me ei ütle näiteks, et oleme õnnetud või tunneme end üksikuna. Selle asemel, et neid sõnu öelda, parema meelega tarvitame alkoholi või isegi pigem sureksime.»
Inimeste põhiliseks probleemiks nimetabki Biechonski passiivsust.
«Kui tahad midagi muuta, siis tee seda! Kui sulle ei meeldi poliitika, sa saad seda muuta. Sa saad asju muuta!» on ta kindel.
Kursusi on psühholoog läbi viinud kümnetes riikides ning seetõttu julgeb öelda, et erinevus eestlaste ja teiste rahvuste vahel on üksnes kultuuriline.
«Eestlased ütlevad, et nad on kinnised, sakslased ütlevad, et nad on kinnised, sama väidavad inglased ja kõik teised. Aga inimesed peidavad sel juhul end kultuuri taha. Inimesed on tegelikult ühesugused,» usub Biechonski. «Neil kõigil on samad tunded.»

(Marge Väikenurm)

 

Kommenteeri