Rahvusvaheline diabeedipäev on globaalne teavituskampaania, mis toimub igal aasta 14. novembrill.
See kuupäev tähistab teadlase Frederick Bantingu sünnipäeva, kes koos Charles Bestiga jõudsid ideedeni, mis viisid insuliini avastamiseni 1922. aastal.

Diabeedipäev sai alguse 1991. aastal Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni ja Maailma Terviseorganisatsiooni vastusena diabeedi murettekitavale üleilmsele tõusutrendile.

Maailmas on 143 miljonit suhkruhaiget ning Rahvusvaheline Diabeedi Föderatsioon prognoosib 2025.aastaks diabeeti haigestunute kasvu kuni 300 miljonini, mis on tingitud rahvastiku kasvust, vananemisest ja urbaniseerumisest.

Diabeet on pärilik, kuid haiguse esildumist mõjutavad ka mitmed keskkonnatingimused ja elustiil, pikkuse ja kaalu vahekord, mõne viiruse põdemine ja ka hiline sünnitusiga.

Kui diabeedi üle kaotatakse kontroll ja veresuhkru tase tõuseb väga kõrgele, võib see endaga kaasa tuua pöördumatuid tüsistusi, südamehaigusi, infarkti, neeruhaigusi, närvikahjustusi ja silmahaigusi.

Diabeedi tekkimise nähtudeks võivad olla tihe urineerimine, pidev janu, suurenenud söögiisu, kaalukaotus, väsimus, keskendumisraskused, oksendamine, kõhuvalu, käte ja jalgade tuimus, hägune pilk, nakkushaigused ja aeglaselt paranevad haavad.

Diabeedi leevendamiseks olulised füüsiline aktiivsus, normaalne kehakaal, tervislik toitumine, mittesuitsetamine, ning tüsistuste jälgimine.

Iga aasta on teavituskampaania keskendunud mõnele diabeediga seotud teemale, näiteks inimõigused, elustiili, rasvumine, diabeet lastel ja noorukitel jm.

 

Kommenteeri