Rukkimaarjapäev – 15.august

Rukkimaarjapäev on seotud muutusega looduses.
Augustiööd on juba sumedalt sametised, tähistaevas helkivam.
Maarahval pidi selleks ajaks olema lõppenud heinategu, mõnel pool ka rukkilõikus.

Maarahval oli rukkimaarjapäev tööpüha, toidulauale toodi paremad palad ning nauditi puhkusepäeva.
Mõnel pool kaeti rukkimaarjapäeva toidulaud sauna – lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust- joomingust osa.
Maakonniti olid peolaual toidud erinevad.
Näiteks Hanilas oli selle päeva toiduks tangupuder, Tarvastus küpsetati uudseviljast rukkileiba ja keedeti kitseliha, paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. Mitmes vallas olid sel päeval laadad. Paljud inimesed käisid rukkimaarjapäeval kirikus või külastasid tuttavaid.

Metsas tuli vältida kohtumist emapõdraga, kuna temal on sel ajal jooksuaeg ning ta on kuri.

Rukkimaarjapäeva oli seotud mitme ennustusega.
Vanarahvas kinnitas, et kui rukkimaarjapäeval on kuiv ilm, võib oodata kuiva ja sooja sügist. Hoiatati, et kui rukkikoristus jääb pärast maarjapäeva, siis talvel läheb vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Kui aga rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära.

Rukist soovitati külvata kolm päeva enne rukkimaarjapäeva, siis ei pidavat tärkav oras külma kartma.

 

Kommenteeri