Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga.
Ühel päeval andis isa pojale kasti naelu ja käskis pojal iga kord, kui ta vihastab ja kellegagi riidu läheb,1 nael aia külge lüüa.
Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela.
Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelade arv vähenes päev-päevalt.
Poiss sai aru, et lihtsam on end vaos hoida, kui naelu aeda taguda.
Lõpuks tuli päev, mil ta ei löönud aeda ühtki naela.
Siis läks ta isa juurde rõõmsat sõnumit teatama.
Isa soovitas pojal aiapostidelt välja tõmmata 1 naela päevas, juhul kui ta ei ole kellegagi tülitsenud.
Päevad möödusid ja lõpuks sai poeg isale ütelda, et aial polnud järel enam ühtegi naela.
Isa järgnes pojale aiani ja ütles: “Poeg, Sa oled käitunud väga hästi, kuid vaata nüüd seda aeda ja seal olevaid auke: aed ei ole samasugune, nagu ta oli enne. Kui Sa kellegagi riius oled ja talle pahasti ütled, siis jätad Sa tema südamesse samasuguse haava oma sõnadega. Sa võid noaga teist inimest lüüa, noa välja tõmmata, kuid alles jääb alati haav. Sa võid küll andeks paluda ükskõik kui mitu korda, kuid see haav on ja jääb. Verbaalne solvang on sama valus kui füüsiline.”

SÕBRAD ON HARULDASED KALLISKIVID. NAD AJAVAD SU NAERMA JA ON SULLE TOEKS.
Nad on valmis Sind ära kuulama, kui sa neid vajad, nad toetavad sind ja avavad sulle oma südame.
Käitu Sina nendega samamoodi!

 

Kommenteeri