Tõeline rahu

Üks valitseja soovis saada pilti, millel oleks kujutatud täiuslikku rahu.
Ta pöördus riigi kunstnike poole ja pani välja autasu sellele, kes teeb parima pildi.
Määratud ajaks tõid kunstnikud kohale suure hulga pilte.
Valitseja vaatas pildid üle ja valis välja kaks, mis talle eriti meeldisid.
Nende kahe hulgast tuli nüüd valida parim.
Esimesel pildil oli kujutatud tüüne järv.
Järve pind oli sile nagu peegel ja selles peegeldusid ümbritsevad mäed, helesinine taevas ja valged pilved. Igaüks, kes seda maali vaatas, mõistis, et siin on kujutatud täiuslikku rahu.
Teisel pildil olid ähvardavad kõledad mäed.
Mägede kohal oli tormimöllus taevas, sadas vihma ja sähvis äike.
Kaljuseinast paiskus alla vahune kosk.
Kõik see kokku ei paistnud sugugi rahulik.
Silmitsedes tähelepanelikult koske, märkas valitseja selle taga väikest põõsakest, mis kaljupilust välja kasvas. Põõsakesele oli üks lind pununud pesa.
Ähvardava kuristiku serval müriseva kose kõrval istus linnuke pesal ja haudus oma järglasi.
Valitseja tunnistas selle pildi parimaks ning ütles: “Tõeline rahu ei tähenda kohta, kus on vaikne ja rahulik, kus pole müra ja rahutust, pinget ja ohte. Tõeline rahu on see, kui hoolimata ümbritsevast tormist säilitatakse rahu ja vaikus oma südames!”

 

Kommenteeri