Ma ei maksa midagi, aga olen väärt palju.
Ma rikastan neid, kes mind saavad, tegemata vaeseks neid, kes mu ära annavad.
Ma kestan ühe hetke, aga mälestus minust võib kesta terve elu.
Ma olen puhkus väsinule, lootus meeleheitnule, päikesekiir kurvale ja parim vastumürk murele.
Mind ei saa osta ega müüa.
Keegi ei saa öelda: ”Ta on täpselt sinu moodi”,
sest ma olen täiesti ainulaadne ja peale minu pole maailmas ühtegi sellist inimest.

Kõik kannavad mingisugust maski, et varjata oma tõelisust.
Pead hästi vaatama, et näha nende olemust, ja need, kes lasevad maskil langeda, neile pead vaatama silma, et näha, kes nad tegelikult on ja milleks nad võimelised on.
Universumis valitseb tasakaal.
Kui mina tõusen, siis selle arvelt peab keegi langema.
Langen selleks, et teised saaksid tõusta minu arvelt.
Muutun halvaks, et teised saaksid paremaks minu arvelt.
Kui kogu aja pühendud, et ehitada kõike uuesti üles, ja see ka õnnestub, juhtub jälle midagi, mis kõik täiesti põhja viib.
Mitte allamäge, mitte paar sammu tagasi, vaid täiesti põhja.
Algusesse.

 

Kommenteeri