Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates saanud tänapäeval hoo sisse.
Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana.
Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.
Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud.
Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud.
Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg.
Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni.
Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil.
Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu “kunste” valdav rahvas.
Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena.
Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel.
Nii oli see vanal ajal.
Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad ringi.
Olendeid on ilusatest peletisteni.
Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

 

Kommenteeri